Päärü Paluss - Kallimb Kullast

(Pearu Paulus - Kallim kullast)

Eiq julgõ üeldä ma mil kinki
saa sul marmurist palee
hinnälist pärlikiid
suuvi om luutusetü viil
Tiiät jo su embusen ma uinu õnnõ
su suudlus päiksõ tuu
hingen om suurimb suuv
kõikjal ollaq koon mu armas

Külläga kulda koskil uut
leidmäldä jäiäq või sjoo
ei tiiäq, mea uut iin
armastus meile kullast om kallimb viil

Tiiät jo, et sjoo mea iin miid uut kõrd
polõ ruuside allee
olku ku raskõl tiil
hüä om minnäq kuun mu armas

Külläga kulda koskil uut
leidmäldä jäiäq või sjoo
ei tiiäq, mea uut iin
armastus meile kullast om kallimb viil
Külläga kulda kosagil uut
leidmäldä jäiäq või sjoo
ei tiiäq, mea uut iin
armastus meile kullast om kallimb viil

Külläga kulda koskil uut
leidmata jääda võib see
ei tiiäq, mea uut iin
armastus meile kullast om kallimb viil
Külläga kulda koskil uut
leidmäldä jäiäq või sjoo
ei tiiäq, mea uut iin
armastus meile kullast om kallimb viil