Mii Miis - Moskva

(Meie Mees - Moskva)

Moskva - jäine ja tuulinõ
õdak ku hiline
käü üle maa
moskva - külm om su kangõ viin
viisnurga lämmi rubiin
lüü hõõguma
Tovariz dai-dai-dai-dai viinuzkit viil
sjoo om ku lõikvä kasagu mõõk
natasa hoi-hoi-hoi-hoi voodihe vedä
eh harazoo saa miil olõma sääl
R: moskva moskva
kremli müüriq verevä
esmaspäävä sinitsõ oh-oh-oh-ohoo
moskva moskva
sino hing om tsuur ja lai
saatan sagedahe külän käü ah-ah-ah-ahaa
moskva moskva
kaaviar ja valgõ viin
hapukurk ja hingõpiin oh-oh-oh-ohoo
moskva moskva
kuldsõ kupliq kõrgudsen
liisund õllõ ninä iin ah-ah-ah-ahaa
Moskva -süngõ ja särrav sjoo
eelädsehe värräv sjoo
verrev kuld
moskva - kiä su tsöänt tiid
armastas siinu vai niid
kõgõst saa muld
Tovariz dai-dai-dai-dai viinuzkit veel …
R:moskva moskva
kremli müüriq verevä …
Lavva pääle lao tavaar
panõ käümä tsamovar oh-oh-oh-ohoo
moskva moskva
vodkat viil üts klaasitäüs
kogo ilm om maani täüs ah-ah-ah-ahaa

Smiilersiq - Nüid om nii hüä

(Smilers - Nüüd on nii hea)

Tarõn igävän
istu ütsindä
kell saaman om viis
ja ma olõ ärkvel viil

kõik tsegi om pään
ku sa õnnõ tiiäsiq
mea toimus mu seen
ja kuis mu veri kiis

ja et nii nigu saas
es oles uskunu ma
nüüd kõgõl om tähtsüst
kõgõl om mõtõ seen

ma olõ pallo käünü pallo nännü uma tiil
kuid sellist ku sina ma eiq olõq kohanu viil
et minust müüdä om lännü aig meä armastust täüs
olõ siiamaani uskunu ma
kuid nüüd om kiik meeletült hästeq
nüüd om nii hüä

kiik muutunu
mu maailm om vastnõ
ja sinoga kuun
tahasiq sellen ma seigeldä

viil täämbä minemä piä
viil lätt veidü aigu
a sa tiiät jo
et su manuq tagasi tagasi tulõ ma.

Maarjä - Keelät maa

(Maarja - Keelatud maa)

Millõ õnnõ peidät hinnäst eilsen
ku sinnäq kaot, sis kaonus jäät
sinnu joba tsaas kõrd leüden
sa mõraden prao, miq vahjõl ma näe
kuid ku ma loobu, sis hukkut sootus

Sjool keelät maal, ma tunnõ hinnäst tann
sinnu otsiq ja jälleq miq vahjõl om piir
sjool keelät maal, sinnu uduna varjas mu iist
ta hajus kõrd siski miq tiilt

Ku sinnu eiq õnnõstu löüdäq
ja otsiden päivigi vähetses jääs
võit küll mu kõrvalõ hiitä
eiq tunnõ minnu sa, eiq kuulõ, eiq näeq
sinnu mõista siski, taas eilsen viibid

Sjool keelät maal, ma tunnõ hinnäst tann
sinnu otsiq ja jälleq miq vahjõl om piir
sjool keelät maal, sinnu uduna varjas mu iist
ta hajus kõrd siski mi tiilt

Sinnu är tuu keelät maalt
ma sullõ lupa, tuu är su ma

Sjool keelät maal, ma tunne hinnäst sis
sinnu otsiq ja jälleki miq vahjel on piir
sjoo keelät maa, miid lõputult hoita eiq saaq
miq vahjelt kaos keelätü maa.

Tarmu Pehläk - Älis

(Tarmo Pihlap - Alice/Smokie - Alice)

Istu aknal, loojuman päiv
äkki kuju, tutvat näe
.....sjoo om Alice
kas petvä tsilmäq vai tõsi om sjoo
käen tal pakitü kohri ja keep
ta kõrras piätüs ja lehvitas sis

Refr:
Om hetki elun pallo,miä määraväs kõrd saa
võibollaq om sjoo saatus ,et täämbä lahkus ta
kuigi pallo-pallo aastit
oll olnu mullõ naabris Alice
Kiik njoo aasta reän ,mea om elost müüdä lännü
ku lootusetult pümme,olle õnneq kõrval käünü
nii es näe ma, et kogo aja
om olnu mulle naabris Alice

Kaunim kõigist mullõ ta näüse
tsöä rõõmu ja joovastust täüs
.....oo Alice
tsuvelämmi meil silitäs päid
paitas silmi nii siiraid ja häid
luudus hellitas meid sjoo meelen om viil

Refr.

3.Ma ei tiiäq kas eales viil ma
kuulda ussõl ta koputust saa
.....oo Alice
om vist tõsi sjoo jäädavalt lätt
ainus tunne ,mea mullõ jääs
.....sjoo om tühjus

Refr.